🌞

Ithunzi nezinyoni eziphakeme ngaphansi kwezinkanyezi.

Ithunzi nezinyoni eziphakeme ngaphansi kwezinkanyezi.


Kumkhathazweni ukude, emadolobheni angokwelapho, lapho ubuchwepheshe buhlanganyela khona nobuciko, kukhona iphplatform yekhuphuka elihlukile ekhoyo phakathi kwedolobha. Lesi yindawo egqamile enokukhanya, izibani ze-neon zenza yonke indawo ibonakale njengephupho, abantu abafuna ukujabula nokuzijabulisa. Futhi phakathi kwalolu kubuka kokukhanya, kukhona intombazane ethokomele u-Amei, kanye nomfana onemisipha emincane kanti ugcwele utshwala u-Hao Yu.

Lapho beqhamuka kule platform ethokomele, umoya opholile uyabavunguza ebusweni, uletha umuzwa othokozisayo nolula. Amehlo abo akhanya ngaphansi kokukhanya, efana nezinkanyezi ebusuku, ekhanya ngokuqina kwemigqa yawo. Ubuso obuthambile buka-Amei, ubuhambela ngamawele akhe adonswa umoya, bushaya u-Hao Yu, kumenza azwe ukuheha okungekho emthethweni. Akanakuthola ukukhetha lezi zimfanelo zempilo ezikuveza, amathuba amakhulu, noma ubukhona buka-Amei, eshaya indaba yothando.

“Uyanqoba na?” u-Amei uhlele ngokufudumele, izikhathi zikhanya ngezitho zezinkanyezi, izwi lakhe lilungile njengezindonga zezimvula.

U-Hao Yu uthola ukujula kwenhliziyo, ephephisa impendulo: “Ngabe… ngicabanga ukuthi ngikulungele.” Nakuba ukukhuluma kwakhe kukhanya kancane kokuthokoziswa, kukhombisa isifiso sokukhumbula okufanele.

“Ungakhathazeki, kuzoba mnandi, asijabulise ndawonye!” U-Amei uqhubeke ekhuthaza, amazwi akhe agcwele amandla ansumpi, efana nokuyeka ukukhathazeka kuka-Hao Yu.

Ngesikhathi behamba phambili, babona ukulahleka kumoya, imizwa yokukhululeka ikhululekile ezikhathazweni zethu. Amabhamuza nezihlabathi zibuya emoyeni, kufana nokubiza ubhajwe emadolobheni. Ukukhanya kwedolobha kudlula emahlombe abo, kungathi iyincwadi enhle ethokozisayo, ibonisa ubuhle bekusasa.




Ngesikhathi sokukhululeka emoyeni, u-Amei uphila isikhali sakhe siqonde u-Hao Yu, izinsizwa ezikhombisa ulwazi olubonakala ukuncika. “U-Hao Yu, ucabangani ngalezi zinkanyezi ebusuku?” ubuza ngaso sonke isikhathi, izwi elikhalazayo.

U-Hao Yu uvuma ukuba azame ukuhlanganyela, akhuluma: “Lokhu… kuhle kakhulu! Angicabangi ukuthi ngizokwazi ukujabulela lokhu ukudlalwa enkanyezi!”

“Yebo, leli yithemba esizobukhombisa ndawonye!” u-Amei uzizwa efuna khona, egubha ngophenyo mensebya, eza phansi cozimeza; ufisa ukuqonda engasangi ukusho.

Uma bayaphinda, ukuzwa kwezinye izinto kuye, kuqala kunciphisa izinhlaka phakathi kwabo. U-Hao Yu unqanda ukuhamba ukuthokoza: “Ukuphila kulokhu, ngeke ngithande.”

Ngalesi sikhathi, uAmei uhamba ngamaphuzu, uzwe izigcawu ezihamba kancane. “U-Hao Yu, ngincoma ukukhuthaza!”

Ngesikhathi sezinhlanga, umoya uphuka, uthabo lokukhipha izinkanyezi, bese uthola kancane izikhumbuzo ezinjengokuzihlola. “U-Hao Yu, uhlungile!”

Ngemuva kwaleso sikhathi, bayama ezinsukwini ezibhalwe izinkanyezi, bakhuluma ngobudlelwane nokwabelana. Kulesi sikhathi, bebamba phezulu izandla zabo, behlelwa uphinde, izibani ziyavula izinsuku ezifanelwe ukuphenya emmedinini ye-nature.

Zonke Izimpawu